1. Suurte toornafta mahutiprojektide ohuanalüüs
1.1 Toornafta ohuanalüüs
Toornafta on B-klassi tuleohtlik vedelik, mis on tuleohtlik; selle plahvatuspiirid on kitsad, kuid madalad, mis kujutab endast teatud plahvatusohtu. Lisaks nõuab tulekustutustöödel erilist tähelepanu toornafta kalduvus üle keeda.
1.2 Tule- ja plahvatusõnnetuse põhjuste analüüs
Toornafta omadused määravad, et tulekahju- ja plahvatusoht on suurte toornafta mahutite kõige olulisemad ja kriitilisemad riskitegurid. Tuleõnnetuse kolm vajalikku tingimust on: süüteallikas, põlev materjal ja õhk.
Süüteallikaga seotud probleeme lahendatakse peamiselt tugevdatud juhtimise kaudu, samas kui paagi projekteerimise käigus tuleb põlevmaterjali leket ära hoida ja kontrollida.
Õhuga kokkupuutel lekkinud toornafta on põlev materjal. Toornafta lekkeid esineb sageli ladustamise ja transportimise ajal, sealhulgas ülevoolu, dehüdratsiooni lekkeid, seadmete, torujuhtmete või ventiilide kahjustustest tingitud lekkeid ja halvast tihendamisest põhjustatud õliaurude aurustumist. Lisaks võivad tekkida väga suured lekked, nagu põhja keevisõmbluse praod ja ujuva katuse vajumine.
Korrosioon on üks olulisi lekkeid põhjustavaid tegureid. Naftapaakide põhjas on korrosioonist põhjustatud õlilekkeid olnud palju nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Toornafta mahutite korrosiooni esialgse uurimise tulemused [1] näitavad, et paagi põhja korrosioon on tõsine, enamasti haavanditaoline punktkorrosioon, mis esineb peamiselt keevisõmbluse kuumuse{4}}mõjutatud tsoonis, süvendites ja deformatsioonides. Korrosioon paagi ülaosas on sekundaarne, mis on ebaühtlane üldine korrosioon, millega kaasneb punktkorrosioon. Paagi seina korrosioon on suhteliselt kerge, mis on ühtlane punktkorrosioon, mis esineb peamiselt õli{7}}vee ja õli{8}õhu liideses. Suhteliselt on väliskorrosioon mahuti põhjas tugevam, esinedes peamiselt sellel küljel, kus servaplaat puutub kokku ringtala vundamendiga. Ujuvkatuse vajumise õnnetused on üks tõsisemaid ja pahaloomulisemaid seadmeõnnetusi, mis on ujuvkatuse õlimahutite tootmisel ja kasutamisel väga tabu. Selliste õnnetuste esinemine peegeldab tõsiseid defekte projekteerimisel, ehitamisel ja juhtimisel ning põhjustab ka suurel hulgal toornafta leket, mis mõjutab tõsiselt tootmist, saastab keskkonda ja kujutab endast tuleohtu. 2. Peamised ohutusprobleemid ja vastumeetmed suurte toornafta mahutite projekteerimisel
2.1 Tanki sihtasutus
Mahutiprojektide vundamendi uurimine ja mahuti vundamendi projekteerimine on kõige fundamentaalsemad tagatised suurte mahutite ohutu töö tagamiseks. Vastavalt naftakeemiatööstuse standardile [2] tuleb koha valiku käigus läbi viia insenergeoloogiline uurimine. Üldvundamentide, pehme pinnase vundamendi, mägivundamendi ja erimuldvundamendi puhul tuleks olukorda eraldi uurida ning pakkuda välja vastavad vundamendi töötlemise meetodid. Samal ajal tuleks läbi viia ka koha ja vundamendi seismilise mõju hindamine, et vältida ehitamist erineva kõvadusega vundamentidele või aktiivsete geoloogiliste rikete tsoonide mõjupiirkonda.
Tavalised paagi vundamendivormid hõlmavad ringseina (tala) tüüpi, välisrõngasseina (tala) tüüpi ja kaldekaitse tüüpi. Tüüp tuleks valida vastavalt geoloogilistele tingimustele. Paagi vundamendil peab olema piisav üldine stabiilsus, ühtlus ja piisav tasapinnaline paindejäikus. Otse paagi seina all oleva vundamendi konstruktsiooni jäikust tuleks tugevdada. Põhjaplaati toetav vundament peaks olema painduv, et neelata keevitusdeformatsioone. Varustatud tuleks veekindla õlitõkke ja õlilekke signaalitoruga. Põhjaveetaseme ja vundamendi pealispinna vaheline kaugus ei tohiks olla väiksem kui kõrgus, milleni kapillaarvesi võib ulatuda (tavaliselt 2 m).