Vedeliku parameetrid:
Voolukiirus, alg- ja lõpptemperatuurid ning erisoojusvõimsus: need parameetrid määravad kindlaks vajaliku soojusvahetusala. Külma ja kuuma vedeliku spetsiifiliste tingimuste põhjal tuleb teha esialgne hinnang ning soojusvaheti struktuuri määramiseks tuleks kasutada oletatavat soojusülekandetegurit.
Rõhu nimiväärtus ja töötemperatuur:
Rõhuklass: Sobiv soojusvaheti tuleb valida töösüsteemi rõhunõuetest lähtuvalt.
Töötemperatuur: veenduge, et soojusvaheti materjal peab vastu vedeliku töötemperatuurile.
Soojusvaheti struktuur:
Läbimõõt ja pikkus: Rõhulanguse ja paigaldustingimuste piires valige efektiivsuse parandamiseks väiksema läbimõõduga, kuid pikem soojusvaheti.
Rõhulangus ja voolukiirus:
Rõhu langus: stabiilse töö tagamiseks tuleb soojusvaheti töörõhu langust rangelt kontrollida vahemikus 0,01–0,05 MPa.
Voolukiirus: valige sobiv voolukiirus, lähtudes vedeliku viskoossusest. Suure viskoossusega vedelike puhul tuleks voolukiirust hoida alla 0,5–1,0 m/s; katlakivi tekkele kalduvate vedelike puhul peaks ummistumise vältimiseks voolukiirus olema vahemikus 0,8–1,2 m/s.
Seadmete puhastamine ja hooldus:
Filtrid: kõrge{0}}temperatuuriline vesi vajab tavaliselt enne soojusvahetisse sisenemist filtrit, et eemaldada mustused, mis võivad mõjutada soojusvahetuse tõhusust.
Süsteemi konfiguratsioon:
Ühe vs. mitme seadme konfiguratsioon: ühe soojusvaheti töötlemisvõimsus peaks katma osaliselt või täielikult soojusvahetusjaama küttekoormuse vajaduse. Projekteerimisel on süsteemi paindlikkuse ja töökindluse säilitamiseks soovitatav paigaldada vähemalt 2 soojusvahetit, kuid mitte rohkem kui 5.